Genmaicha tähendab jaapani keelest otsetõlkes pruun riis (genmai 玄米) ja tee (cha 茶). Ning tõepoolest, tegu on Jaapanist pärit vana retseptiga, kus roheline tee segatakse samas koguses röstitud riisi teradega. Selline tee on lustaka väljanägemise ning maitsega ja tuntavalt eripärane teiste roheliste teede kõrval. Kergelt puljongise maitsega tee sobib hästi mistahes jaapanipäraste roogade kõrvale ning loomulikult ka niisama nautimiseks.
Kuidas tekkis riisi ja tee jook?
Genmaicha päritolu kohta leidub mitmeid müüte, levinuim räägib, et kui põlluharijast teener oma isandale teed valmistama hakkas, siis pudenesid tema varrukast mõned riisiterad teekannu. Isandale aga tee väga maitses ning nõudis seda juurde. Nõnda oligi sündinud uus tee.
Riisi ja tee segamine muutus lihtrahva seas väga levinuks, kuna puhta tee hind oli küllaltki kõrge ja seetõttu tee vaid ühiskonna jõukamale osale kättesaadav. Riis oli aga odavam ning sobis tee mahu suurendamiseks hästi. Nõnda muutus ka tee omamoodi toitvamaks ning oli rahva seas väga populaarne. Teine nimi Genmaichale ongi "Rahvatee". Rohelise tee ja riisi tõmmist on aastasadu kasutatud ka religioosse paastumise ajal, selle puljongile sarnane maitse ja mõju on ka kõhule märksa leebem kui puhas roheline tee seda mõnikord on.
Kuidas tehakse Genmaichat?
Nagu öeldud siis on tegu rohelise tee ja röstitud riisi seguga. Traditsiooniliselt kasutatakse bancha teed, mis tähendab jaapani hilisema korje (hilissuvi/sügis) rohelist teed. Teelehed võivad olla pärit samadelt põõsaselt kui näiteks sencha teel, kuid on veidi rohkem "täiskasvanud" ja seetõttu on bancha tee maitselt mahedam, mineraalsem ja pehmem. Ühtlasi on hilisema korje teelehtedes vähem kofeiini ning seetõttu on Genmaicha tee olemuselt ja mõjult rahulikum kui paljud teised rohelised. Genmaicha populaarsuse tõttu valmistatakse seda tänapäeval ka kõiksuguste erinevate jaapani teede baasil. Just algupärane Bancha tee sobib suurepäraselt kokku röstise, vilja ning pähkleid meenutava röstitud riisi maitsega. Kuigi tee nimi viitab justkui pruunile riisile (genmai=tlk pruun riis), siis tegelikult kasutatakse tee valmistamiseks enamasti valget riisi. See on märksa aromaatsem ja kergemini töödeldav. Riisi töötlemiseks esmalt leotatakse riisiteri vees, et muuta nad pehmemaks. Seejärel aurutatakse riis ning kuivatatakse kuuma õhuga. Kui riis on kuiv siis röstitakse see kuldpruuni värvuseni ning hetkeni, mil esimesed riisiterad paisudes lahti plõksuvad, justkui popkorn. Jahtudes segatakse riis teega. Paljud majapidamised Jaapanis valmistavad endale kodus ise genmaichat. Tööstuslikult valmistades aga tihtipeale lõpetatakse riisi röstimine hetk enne popkorniks paisumist.
Kuidas tassitäit Genmaichat kodus valmistada?
Genmaicha sobib hästi nii hommikuseks äratuseks, jaapanipäraste lõunasöökide täiustamiseks kui ka pärastlõunaseks turgutuseks. Tee on riisi ja hilisema korje tee tõttu madalama kofeiinisisaldusega kui paljud teised rohelised teed ning seetõttu ka veidi rahulikuma mõjuga. Soovitame selle tee valmistamiseks kasutada rohelisele teele omast madalama temperatuuriga vett, umbes 80-85c. Kui kasutada ühe teelusika tee kohta (u 3g) 200ml vett, siis saab teest valmistada mitu tõmmist, esimest lastest tõmmata kaks-kolm minutit ning järgmiseid veidi kauem. See tee on pehme ja andestava loomusega ning ka valmistamise täpsuse suhtes vähem kapriisne.
Teefarmer Hayashi oma taimede keskel.