Kõik reisi kümme päeva olid täis unustamatuid elamusi. Korjasime mäenõlvadel teelehti, külastasime templeid, pidasime teeseansse ja keelt allaviivaid õhtusööke, külastasime muuseumeid ja saime osa traditsioonilisest viirukitseremooniast. Nüüd, kui mul on olnud aega lahti pakkida ja toimunut seedida, mõtlen erinevatele õppetundidele, mida retke vältel omandasin...
Tee on ka aeg, külalislahkuse sümbol, tseremoonia ja enese arendamise praktika, milles sisalduvad õppetunnid on elu õppetunnid. Just selle viimase – enese arendamise praktika – teenistuses on kogu Teehüti projekt koos siin viibivate vabatahtlikega...
Kell on 4:30 hommikul ja väljas uluva tormituule kiiruseks on üle 20 m/s. On küünlakuu keskpaik ehk lõunapoolkera südasuvi Lääne-Tasmaania väkeses kaevanduslinnas Queenstown’is. Laman unetult telgis ning pean plaani kuidas õhtuks Hobart’isse jõuda. Minu lend Tasmaania pealinnast Taiwani lahkub vähem kui 30 tunni pärast ja ühtegi ühistransporti lõunas asuva Hobarti suunas täna ei sõida...
Eelmisel aastal kohtasime Taiwanil tee armastajate seltskonda, kes kehastasid oma olemusega täielikult tee vaimu. See kohtumine on ergutanud Chado teepoe pühendumust tutvustamaks Eesti inimestele teistsugust lähenemisnurka teele. Vaatenurka, mis kõneleb rahust, tähelepanust, austusest, pühendumisest – aga ka lõbust...